Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille sisuks oli topeltkodakondsuse kehtestamine ning see langes menetlusest välja. Tagasilükkamise poolt hääletas 50 saadikut, vastu oli 35, erapooletuid ei leidunud.

Üks eelnõu initsiaatoreid reformierakondlane Valdo Randpere, kellel on endalgi nii Eesti kui Rootsi kodakondsus, tõdes, et antud eelnõu on paljuski maha kirjutatud Läti eeskujult. “Lätis on selline seadus kehtinud juba viis aastat. Topeltkodakondsust võib omada liitlasriikide või samasid väärtusi jagavate riikide kodakondsusega, aga ei või omada topeltkodakondsust näiteks, kui on teine kodakondsus Venemaa oma.”

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kritiseeris nimetatud seaduseelnõud ja ütles: “Topeltkodakondsus pole üldlevinud ja sellel on omad selged põhjused. Näiteks, Holland on halva kogemuse järel muutnud topeltkodakondsuse uuesti mittelubatuks. Kodakondsuse seadus ütleb, et Eesti kodanik ei tohi olla samaaegselt muu riigi kodakondsuses. Meie kodakondsuspoliitika on alates iseseisvuse taastamisest muutunud vähe ja lähtunud seisukohast, et selle põhimõtteid ei muudeta.”

Lisaks muudele ohtudele võib topeltkodakondsus tekitada pingeid riikidevahelistes suhetes. “Näiteks, kui isik soovib diplomaatilist kaitset teise riigi vastu, olles mõlema kodanik, siis väheneb Eesti võimalus kaitsta oma kodanikku välisriigis. Topeltkodakondsuse seadustamisega tekib ka kohustus hallata isiku identiteeti oluliselt laiemalt. See paneb Politsei- ja Piirivalveametile, kapole, Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile suure töökoormuse. Tekivad probleemid, kuidas saada ja kontrollida infot isiku teiste kodakondsuste kohta, ja samas ei taga riikidevaheline koostöö ikkagi täit teavet, kas kodanik on lisaks ka kolmanda riigi kodanik või mitte,” lisas Põlluaas.

Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama