Vastates Konservatiivse Rahvaerakonna arupärimisele plaanitava otselepingu kohta ÜRO pagulasagentuuriga UNHCR Eesti võimaliku osalemise kohta ümberasustamise programmides, et selleks pole otsest vajadust.
„Tegemist oleks üldise koostööraamistikuga, millega lepitaks kokku mõlema osapoole tegevused ja ümberasustamise läbiviimise tehniline pool. Samas on siinjuures oluline märkida, et 20. juulil 2015 Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogus vastuvõetud järelduste raames on Eestil juba praegu võimalik korraldada 20 inimese vastuvõtmine ilma vastava lepinguta. Küsimus ei ole kohustuste tekitamises riigile, vaid kahepoolses kokkuleppes, millega fikseeritakse ümberasustamise protsess kui selline“, ütles Rõivas.
Ta lisas, et nende 20 inimese ümberasustamise protsessi käigus soovitakse saada täiendavat infot ümberasustamise praktilise korralduse kohta, misjärel otsustatakse, kas ja millisel kujul on mõistlik sõlmida kahepoolne kokkulepe. Rõivas ütles, et tegemist ei ole klassikalise välislepinguga, vaid koostöökokkuleppega, mille sõlmimiseks ei ole vajalik Riigikogu mandaat, sest tegemist on valitsuse pädevusse kuuluva küsimusega.
Nii Sotsiaal- kui ka Justiitsministeerium on öelnud, et sisuline tarvidus selleks lepinguks praegu puudub ning ümberasustamist saab läbi viia ka nõukogu otsusest juhindudes.
Rõivase erakonnakaaslane Kaja Kallas esines viimses Foorumi saates väga julgete avaldustega, kus kinnitas, et meil on pagulasi, kes hakkaksid lahendama kõiki meie tööjõu ja iibeprobleeme, hädasti tarvis. Peaministri meelest on aga tõenäosus, et me hakkame sõjapõgenikega lahendama demograafilisi probleeme, väga väike ja seda eeskätt sellepärast et arvestataval kogusel sõjapõgenike Eestisse saabumise tõenäosus on väga tagasihoidlik.
„Kui vaadata demograafiat laiemalt, siis demograafiliste protsesside kestlikkusele aitab kaasa ikkagi see, kui Eesti peredes sünnib rohkem lapsi. Me teame, et praegu on see sündimuse kordaja jätkuvalt alla taaste taseme. Samuti aitab kaasa see, kui järjest enam võõrsil elama asunud Eesti inimesi leiab oma tee Eestisse tagasi.“
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juhi Martin Helme arvates, andis Rõivas välja segaseid signaale: “Ühelt poolt on tundub, et valitsuse seisukohad massiimmigratsiooni suhtes on rahvuskonservatiivide survel muutunud pisut konservatiivsemaks, samas ei saa peaministri jutust välistada, et selline Eestile kahjulik ja tarbetu leping ikkagi sõlmitakse”.
