Täna Riigikogus esimesele lugemisele tulev Eesti lipu seaduse muudatus, millega mainitaks Eesti hümnina Paciuse teost „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, pole ideaalne lahendus, aga on vähemasti pool rehkendust, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison, kes on ka eelnõu põhiseaduskomisjoni poolne ettekandja.
Vaatamata sellele, et Riigikogu hääletas tänavu märtsis maha Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hümnieelnõu, tuli parlamendi põhiseaduskomisjon välja ettepanekuga muuta Eesti lipuseadust ning märkida selles ära Pika Hermanni torni lipu heiskamisel hümnina mängitavata muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid.
„Tegemist pole kaugeltki ideaalse lahendusega. Hümni reguleerimine lipuseadusega on sama mis reguleerida metsaseadustega ehitust või kalapüügiseadustega liikluseeskirju. Endiselt jääb vastuseta küsimus, miks kolmest riiklikust sümbolist – lipust, vapist ja hümnist – on kahel esimesel nende kasutamist reguleeriv seadus olemas, hümni puhul aga soovitakse riiklikku kaitset peita mujale,“ ütles Madison.
„Vaatamata sellele on põhiseaduskomisjoni poolt esitatav lipuseaduse muudatus parem kui mitte midagi, kuivõrd praegu pole üheski seaduses mainitud, mis on üldse Eesti hümn. Kui Riigikogu selle muudatuse heaks kiidab, oleme liikunud sammu võrra paremuse poole. Kui EKRE valitsuse moodustab, siis teeme ülejäänud pool rehkendusest ehk võtame vastu Eesti hümni seaduse.“
