Avaldame Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa kõne Saue linnapea pidulikul vastuvõtul.
Eesti Vabariigil on vanust juba pea sada aastat, tähistame ju tänavu meie riigi üheksakümne kaheksandat aastapäeva. Soovin Eesti riigile ja meile kõigile selle puhul palju õnne.
Kahjuks ei ole Eesti riik olnud sama kaua vaba ja iseseisev, kui tal on vanust. Olime okupeeritud, meil ei olnud võimalust ega õigust otsustada enda elu, saatuse ega tuleviku üle. Meie eest tehti otsused mujal, siinsed valitsejad olid vaid võõraste isandate käsutäitjad. Räige venestamispoliitika ja massilise immigratsiooni tingimuses oli vaid aja küsimus, mil eestlased oleks rahvana jäädavalt hävitatud.
Kuid pool sajandit kestnud okupatsioonirežiim ei suutnud meie vabadusetahet ja iseseisvuspüüdeid kustutada. Me pidasime vastu, sest vabaduseleek lõõmas kustumatult meie südametes, me olime uhked enda rahvuse ja oma saavutuste üle, meie moraal ja väärtussüsteemid püsisid kindlad kõikidele lammutamiskatsetele vaatamata. Me jäime püsima. Meie otsustustahe oli sama kindel, kui meie esiisadel, kes lõid meie riigi ja võitlesid meie vabaduse eest nii Vabadussõjas kui Teises maailmasõjas.
Täna oleme vabad ja iseseisvad ning kohati võib tunduda, et kõik see, mille eest me seisime, on käes ja rohkem pole õieti millegi eest võidelda – ei meie rahvusliku eksistentsi, moraali, väärtuste ega riigi, kui sellise püsimajäämise eest. Oleme ju NATO ja Euroopa Liidu liikmed.
Paraku on tänane maailm hoopis teistsugune kui kakskümmend viis aastat tagasi, kui me vabaks saime. Kunagi ei ole me taasiseseisvuse ajal seisnud vastamisi selliste väljakutsetega nagu täna: Venemaa üha kasvav agressiivsus, mis ohustab otseselt meie julgeolekut; inimeste väljaränne ja demograafiline kriis; massiimmigratsioon, mis juhul kui Euroopa piire kinni ei panda, tabab varem või hiljem oma negatiivsete tagajärgedega ka meid; meile võõraste ja vastuvõtmatute väärtushinnangute jõumeetodil rahvale pealesurumine jne.
Need on ainult mõned väljakutsed, mille ees me seisame. Saksa filosoof Hegel on öelnud, et „vaid nendest, kes peavad vabadust kallimaks kui elu, saavad isandad“. Oma rahva, riigi ja järeltulevate põlvede nimel ei tohi me unustada, et meie ise olemegi need peremehed ja isandad omal maal. Meie otsustame, mida me peame õigeks ja milline saab olema Eesti järeltulevate põlvede jaoks. Me oleme demokraatlik riik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas. Rahvas peab saama oma tahet väljendada ja võimulolijad peavad arvestama selle, mitte võõrsilt tulevate ja meile vastuvõtmatute suunistega. Ma olen kindel, et kui meil jätkub selgroogu, julgust ja kindlat tahet seista oma vabaduse ja iseseisvuse eest, siis saame üle kõikidest raskustest ja väljakutsetest.
Vaid ühel meelel ja koostöös saame me tagada põhimõtete elluviimise, mis on raiutud meie põhiseadusesse: Eesti riik on loodud selleks, et tagada eesti keele, kultuuri ja rahva säilimine läbi aegade. Kui me tahame, et Eesti riik ja rahvas kestaks, peame me kõik andma oma panuse. Igaüks meist. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teeb kõik, mis meist oleneb.
Veelkord palju õnne Vabariigi aastapäeva puhul! Lõpetan oma tervituse laulusõnadega – hoia Jumal Eestit, meie kodumaad! Elagu Eesti Vabariik!
