Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatuse liikme Henn Põlluaasa sõnul sisaldas president Kersti Kaljulaidi kõne vabariigi aastapäeval liiga palju taunimisväärset globalistlikku maailmavaadet.

“President Kaljulaid ütles oma kõnes, et eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi,” kirjutas Põlluaas sotsiaalmeedias. “Jah muidugi, kuid see on vaid üks eeldustest väga paljude seast. Tunnustamisest üksi ei piisa. Mina tunnustan näiteks ka soome keelt, kombeid ja väärtusi, sakslaste, prantslaste, inglaste, lätlaste omi ja nii edasi. Kes ma selle definitsiooni järgi siis olen? Kuidagi naiivne on selline eestlaseks olemise seletus. See on multikulturaalne, globalistlik ja juuretu lähenemine, mis haakub Kaljulaidi kunagi varem väljaöelduga, et eestlane on ka iga e-residentsuse omanik. Kas on ikka tõesti?!”

Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeval peetud kõnes, et eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab eesti keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks – ja saavad ka ülejäänud. Kaljulaidi sõnul saab seadusesse kirjutada, kuidas saada Eesti kodanikuks – kuid mitte seda, mil moel saada osaks Eesti rahvast.

“Kui me seda prooviksime, lõpetaksime totalitaarses ühiskonnas, mis on meie kommete hoidmise nimel hävitanud meie vabadused. Mitte kõike seda, mida me oma komberuumis ei soovi näha, ei saa me ära keelata. Ka sellega hävitaksime lõpuks omaenda vabaduse. Mitte kõiki neid, kes tahavad siin elada, ei saa me teha eestlasteks. See ei peakski olema meie eesmärk. Niimoodi hävitaksime eestluse,” ütles Kaljulaid oma kõnes.

Riigipea sõnul ta mõistab, et valdav osa eestlasi tahab hoida oma komberuumi kiivamalt kui seda tehakse paljudes Lääne-Euroopa riikides. “Suurem osa meist ei ole valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt tähtsamad teistest. Riigid, kes meie arvates on kaotamas oma identiteeti juurde tulijatele, on meist edukamad olnud just ühtse keeleruumi kujundamises, isegi kui neil on olnud meist palju vähem soovi kaitsta oma komberuumi. Keelekeskkonda kaasamine toimib läbi lasteaia ja eelkooli, läbi loomuliku täiskasvanu ja lapse vahelise suhtluse,” rääkis Kaljulaid.

 

Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama