Pärnu linnavolikogu neljapäevaselt 30.11.17 istungilt lahkusid protestiks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Reformierakonna ja sotside esindajad, sest Pärnu linnavalitsejad surusid läbi uue valitsemiskorra, mille järgi tehakse otsused ära juba volikogu komisjonides ja volikogu istungitele jääb otsuste niiöelda vormistamine ehk suures saalis ei toimu enam Pärnu probleemide sisulist arutelu.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, Pärnu linnavolinik Mart Helme sõnul ajavad Pärnu võimurid asju isegi hullema autokraatiaga kui keskerakondlased Tallinnas. “See oli ikka täiesti uskumatu, mis toimus. Kaalume juristide poole pöördumist, sest see, mis Pärnus toimus, on farss, mitte demokraatlik valitsemine,” märkis EKRE esimees.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Pärnu linnavolikogus Edmond Penu sõnul arutleti Pärnu volikogu töökorra ja linna põhimääruse eelnõu muudatusettepanekute üle. “Kõikides arutelu punktides sõitis koalitsioon ühehäälselt opositsiooni ettepanekutest üle. Selle peale teatas volikogu liige Mart Helme, et opositsiooni liikmed lahkuvad saalist. Põhiline küsimus seisnes volikogu töökorra paragrahvis 10 – eelnõu menetlemine juhtivkomisjonis.
Andrei Korobeinik (RE) ja Mart Helme tegid ettepaneku, et eelnõu jõuaks juhtivkomisjonist ka kahe poolthäälega siiski volikogu menetlusse, st suurde saali, ega langeks menetlusest välja, kui ei ole saanud komisjonis vähemalt kaht poolthäält. Koalitsiooni esindajad eesotsas Andres Metsojaga surusid aga jõuga läbi juhtivkomisjoni eelistamise volikogu ees. Sellega ei saanud EKRE nõustuda. Head ja asjalikud ettepanekud võivad komisjoni laua peale küll jõuda, kuid rahvasaadikuteni mitte, kuna see langeb enne volikogu menetlusest välja,” kirjeldas Penu.
Samuti ei nõustu EKRE fraktsioon põhimääruses välja toodud neljanda peatükiga: linnapea valimise kord, linnapea pädevus ja valitsuse moodustamise kord. “Praegu kehtiva Pärnu linna põhimäärusega võrreldes on eelnõus välja jäetud põhimõte, et linnapea volituste ennetähtaegsel lõppemisel astub tagasi kogu linnavalitsus. Uude põhimäärusesse üritatakse aga lisada, et linnapea tagasiastumisel ei tee seda kogu linnavalitsus, vaid ainult linnapea üksinda. Kiusatus on küsida, milleks on vaja põhimäärusesse selline muudatus sisse viia, et linnapea lahkumisel ei tee sama abilinnapead ja linnavalitsuse liikmed? Kas keegi abilinnapeadest kindlustab nii omale tööposti?
Arusaamatuks jääb ka paragrahv 53 osavallakogu otsused: punkt 1 – osavallakogul on õigus vastu võtta otsuseid ja neid teatavaks teha. Kuna aga nüüd selgub, et neil otsustel ei saa olema mingit jõudu, vaid on pelgalt lihtsalt arvamused, millest linnavolikogu koalitsiooni liikmed üle sõidavad, tekib küsimus, milleks üldse osavallakogusid vaja on. Kas see pole mitte ajaraiskamine? Mis mõte on viibida opositsiooni liikmel üldse volikogu saalis ja rahva raha raisata, kui koalitsioon teeb otsuseid nii volikogu komisjonides kui ka volikogus täiesti üksinda opositsiooni arvamust kuulda võtmata. Nagu on näha Pärnu volikogu neljandast istungist, käib volinike arvamusest teerulliga ülesõitmine ikka täie hooga.
