Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitas Riigikogule eelnõu, mille eesmärk on peatada ingliskeelestumine Eesti kõrgkoolides, tõsta õppekvaliteeti ja suurendada vilistlaste vastavust Eesti tööturu nõudmistele.
Eelnõu näeb ette, et Eesti kõrgkoolide võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal ei tohi ulatuda esimesel õppeastmel üle 8%, teisel õppeastmel üle 20% ja kolmandal õppeastmel üle 30% vastava õppeastme üliõpilaste arvust. Samuti soovib EKRE eemaldada kõrgharidusseadusest sätte, mille kohaselt on ülikoolide missiooniks seatud rahvusvahelistumise toetamine.
EKRE Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Helle-Moonika Helme sõnul on Eesti kõrghariduses rida põhimõttelisi probleeme. „Esiteks ei vasta ülikoolide poolt ettevalmistatavad spetsialistid Eesti tööturu vajadustele, teiseks on kiiresti langenud õppe kvaliteet ja kolmandaks toimub kõrgharidusõppe kiire ingliskeelestumine. Need probleemid on omavahel seotud,“ ütles Helme.
„Kiire ingliskeelestumine on seotud ülikoolide kvaliteedilanguse ja ettevalmistatavate spetsialistide mittevastavusega Eesti nõuetele. Peaaegu kõik välisüliõpilased õpivad inglise keeles. Üldjuhul võetakse välisüliõpilased ülikoolidesse vastu ilma sisulise konkursita. Välisüliõpilastest kõige suurem osa, peaaegu kolmandik õpib ärindust, st eriala, kus vastuvõtt on kasvanud, aga tööjõuvajadus vähenenud, üle veerandi haridus-, humanitaar- ja sotsiaalteadusi, mispuhul on enam kui kaheldav, et nende erialade lõpetanud eesti keelt valdamata Eestis peale lõpetamist erialast tööd üldse soovivadki.“
Eelnõu seletuskirja kohaselt on aastatel 2005‒2016 lõpetanud välisüliõpilastest Eestisse tööle jäänud 21%, 2016. aasta lõpetajatest aga 26%. Eesti tööturule jäänute osakaalud on suuremad tehnikaalade (41%), IKT (38%) ja tootmise ning töötlemise (35%) alal. Samas selgub Tartu ülikooli välisvilistlaste seas tehtud uuringust, et umbes 70%-l siin õppinud välistudengeil on kahju, et nad ei ole saanud eesti keelt piisavalt selgeks, et Eestisse jääda. Ühe välistudengi väljaõpetamine – isegi kui nood tasuvad õppemaksu – on Eesti tööjõuturu jaoks märksa kallim kui Eesti tudengi õpetamine, aga Eesti tööjõuturule jäänute keskmine töötasu jääb Eesti lõpetanutele alla, magistritaseme lõpetanute puhul koguni viiendiku võrra.
„Samas õpib inglise keeles ka järjest suurenev osa Eesti üliõpilastest. Pole kahtlust, et kõrgkoolidesse järjest leviv ja domineerima kippuv inglise keel on ohuks meie keelekasutusele ja emakeele elujõule,“ ütles Helme.
„Samuti ei ole välisüliõpilaste kasvanud osakaal ja ingliskeelestumine tõstnud meie kõrghariduse sisukust. Keeleteadlane ja tippajakirja retsensent Indrek Park kinnitab, et keeleliselt kõige madalama tasemega ingliskeelsed artiklid tulevad riikidest, kus õppekeel on inglise keel, aga üliõpilased ja õppejõud ei räägi inglise keelt emakeelena, hoolimata sellest, et neis riikides investeeritakse ülikoolidesse suuremaid summasid, kui neis riikides, kus üliõpilased õpivad eriala oma emakeeles, mis ei ole inglise keel.“
Helme sõnul on ülikoolide missiooniks edendada teadusi ja kultuuri, aga ülikoolid ei pea Eesti maksumaksja arvel toetama rahvusvahelistumist ja edendama rahvusvahelist mobiilsust, mida kõrgharidusseadus nõuab.
„Välisüliõpilasi ja ingliskeelseid õppekavu on vaja, ent ennekõike siis, kui need toetavad kvaliteeti ja spetsialistide ettevalmistamist aladel, mida Eesti ühiskond vajab. Seega tuleb kõrgharidusseadusest eemaldada dogmaatilised kammitsad, mis suunavad ülikoole rohkem välistudengeid vastu võtma ja neile ning meie endi kaasmaalastele inglise keeles haridust andma,“ ütles Helme.
